Veidrad viisid depressiooni kogemiseks

Depressioonile mõeldes tulevad enamikule meist ilmselt pähe kurbusega seotud märksõnad: pisarad, kulmu kortsutamine, üldine melanhoolia. Muidugi olen ka ise depressioonis olles seda kõike kogenud. Samas on mulle aastate jooksul selgeks saanud, et depressioon võib avalduda hoopis teisiti, ja pealegi väga üllataval moel.

Võtame näiteks minu seljavalu, mis tabab mind depressiooni haripunktis. Ka neid ridu kirjutades laman voodis ja suudan ennast vaevu valu tõttu liigutada. Depressioon avaldub mul sageli lihasvaludena. See tähendab, et ma ei tunne ennast halvasti üksnes vaimselt, vaid sellega kaasneb selline kaela- ja seljavalu, mis paneb mind soovima endale Amazoni veebipoest uut keha. Kui ainult nende preemiumpakett seda pakuks!

Toon veel mõned veidrad näited, kuidas depressiooni kogen.

Emotsionaalne tuimus

Et depressiooni seostatakse üldiselt kurvameelsusega, võiks arvata, et sellega kaasneb suur emotsioonide möll. Või nii ma vähemalt arvasin. 

Tuleb välja, et selle asemel võin olla emotsionaalselt täiesti tuim, justkui mingisuguseid tundeid üldse ei eksisteerikski. Ja ehkki kurbus pole just see, mida tavaliselt tunda soovin, on tegemist ikkagi emotsiooniga. Mõnes mõttes paneb emotsioonide puudumine mind end tundma, nagu oleksin katki. Tuimust on raske „peletada“, selles ei ole kohta ei suurele rõõmule ega sügavale kurbusele. Näib, nagu istuksin vangis klaasist seina taga, jälgides, kuidas keegi samal ajal minu elu elab.

Mu sõber Dale, kes on depressioonis olles ise samuti sedasorti emotsionaalset tuimust kogenud, kirjeldab seda nii: „Ma lihtsalt ei tunne mitte midagi ja MITTE MISKI ei lähe mulle korda. Isegi kui mu maja oleks leekides, küsiksin lihtsalt: äkki teeks nii, et voodi jääb alles? Ja kuigi ma tean, et asjad vajavad tegemist, ma lihtsalt ei saa neid tehtud: tööle mindud, koristatud, telefonile vastatud, isegi mitte duši all käidud. Ma nagu ootaksin, et keegi tuleks ja kamandaks või sunniks mind millegagi pihta hakkama.”

Füüsilist valu

Eespool juba mainisin füüsilist valu, kuid kordan uuesti: depressioon võib tõesti haiget teha! See võib avalduda peavaluna, kaela- ja õlalihaste pingena, südamepööritusena, unetusena ja paljudel muudel viisidel. Vahel tabab depressiooniga seotud füüsiline valu mind isegi enne, kui tüüpilised depressiooni ilmingud endast märku annavad. Seetõttu tasub depressiooni puhul pöörata tähelepanu ka oma kehale, sest vahel annab just keha märku algavast episoodist. Sel juhul saad aegsasti keskenduda enese eest hoolitsemisele või määrata kindlaks arsti aja, et olukord ei väljuks kontrolli alt.

Ärrituvus

Vahel avaldub minu depressioon üldises ärrituvuses ja pahuras meeleolus. Ükskord helistas mulle tuttav, kes kutsus mind õhtusöögile ja ma lihtsalt närisin ta kallal ilma mingi konkreetse põhjuseta. Kutse õhtusöögile peaks ju ometi meeldiv olema? Mitte minu jaoks ja mitte sellel päeval. Pelk mõte sellest, et peaksin end duši alla vedama, valmis panema ja siis veel kellegagi suhtlemisele energiat kulutama ajas mul kopsu üle maksa. Pole vist vaja öelda, et kumbki meist sel korral õhtusöögile ei jõudnud ja hiljem tuli mul tema ees kõvasti vabandada. 

Minu sõber A.M. kirjeldas sarnast kogemust: „Olen kergesti ärrituv ja tüdin asjadest kiiresti. Paljud peavad mind seetõttu ebaviisakaks, mistõttu olen õppinud omaette toimetama.” 

Enese isoleerimine

Enne depressiooni meeldis mulle teiste inimeste seltskond väga. Mulle meeldis neid naerma ajada, näha neid hästi aega veetmas ja naeratamas. Praegugi naudin seltskonda, kuid sageli tunnen, et see kurnab mind, kuigi varem see nii ei olnud. Näib, nagu oleks mu füüsiline energia piiratud, mistõttu pean asja kergemalt võtma ja vajadusel suhtlemisest pausi tegema. Inimesed lihtsalt imevad mind energiast tühjaks. Ja seetõttu leian end sageli teistest isoleerituna.

Michaela kirjeldas mulle, kuidas tema isolatsiooni kogeb: „Depressioonis olles võtab minus võimust introvertne pool. Ma ei saa enam sõpradega kokku, siis ei lähe ma poodi sisseoste tegema, seejärel ei lähe ma üldse enam kodust välja, ja lõpuks – kui asjad juba väga halvaks lähevad –, ei tule ka enam voodist välja.”

Mida sellest kõigest õppida

Depressiooni kirjeldamiseks ei ole olemas ühte kindlat viisi: see võib mõjutada meid väga erinevalt ja avalduda täiesti ootamatul moel. Peamine on mitte alla anda. Depressioon võib olla üsna omapärane kogemus ja läheb aega, enne kui õpid kõigi selle nähtude ja sümptomitega toime tulema. Uuri depressiooni kohta lisaks nii palju kui võimalik. Sümptomite kontrolli alla saamiseks tee koostööd oma arsti või vaimse tervise spetsialistiga. Kui sa ei ole seda veel teinud, siis pöördu abi saamiseks mõne tervishoiuteenuse osutaja poole. Õigete võtete ja raviplaaniga on võimalik depressioon seljatada. 

Depressiooniga toimetuleku kohta lisainfo saamiseks võta ühendust oma arsti või ravimeeskonnaga.

Allikad * Depressioon. (2018). https://www.nimh.nih.gov/health/topics/depression/index.shtml

Copy 1: Alates füüsilisest valust ja lõpetades ärrituvusega – René räägib, kuidas depressioon tal avaldub.

Copy 2: Depressioon võib erinevatel inimestel avalduda erinevalt. René jagab oma isiklikku kogemust. 

NPS-EE-NP-00177