Kuidas diabeet mõjutab teie südamefunktsiooni

Enne kui mul diagnoositi 2. tüüpi diabeet, teadsin sellest haigusest väga vähe. Olin kuulnud, et diabeetikud peavad jälgima oma suhkrutarbimist ja mõned peavad süstima insuliini, aga sellega mu teadmised piirdusidki.

Siis, kuus nädalat tagasi, jäin ma väga haigeks. Ma ei suutnud kuidagi aru saada, mis mul viga on. Pärast seda, kui olin paar päeva ise pusinud, helistasin meeleheites oma perearstile. Ta kuulas mu ära ja kutsus kohe vereanalüüsile. 48 tunniga sain uue diagnoosi: 2. tüüpi diabeet ja mulle määrati veel ühed ravimid.

Õnneks need ravimid toimivad. Lisaks on neil teatud positiivseid mõjusid, mida ma ei oodanud, aga sellest veidi hiljem.

Kui te olete lugenud mu teisi kirjatükke, siis teate, et mul on juba aastaid südamepuudulikkus. Sellest ongi tänane artikkel: südamepuudulikkus ja 2. tüüpi diabeet. Kas need on omavahel seotud? Kuidas mõlemaga toime tulla? Kas see, et mul on üks neist haigustest, suurendab võimalust ka teise tekkimiseks?

Nii palju küsimusi. Kirgliku uurijana veetsin tunde, et välja selgitada kõik vastused. Alustan diabeedist ja annan lühikese selgituse.

1. ja 2. tüüpi diabeet: milles on erinevus?

Diabeet on haigus, mis põhjustab inimese organismis veresuhkru liiga kõrget taset. See on seotud kõhunäärmes toodetava hormooni insuliini tootmisega. Oletame, et teie kõhunääre ei tooda piisavalt (või üldse mitte) insuliini. Sel juhul väljub teie vere glükoosisisaldus kontrolli alt.

Pole üllatav, et 1. tüüpi ja 2. tüüpi diabeedil on palju ühist. Ometi on inimestel raske nende vahel vahet teha.

Esiteks on 1. tüüpi diabeet palju haruldasem kui 2. tüüpi diabeet. Mõlemad põhjustavad tõsiseid tüsistusi, kui neid ei ravita ja kontrolli all ei hoita, kuid 1. tüüpi diabeet moodustab vaid ligikaudu 10% diabeedi juhtudest Ühendkuningriigis.

1. tüüpi diabeet tekib tihti lapsepõlves ja noorukieas, kuid võib tekkida ka igal alla 40-aastasel inimesel. 1. tüüpi diabeedi põhjuseid ei teata, kuid mõned teadlased arvavad, et geneetikal võib olla oma roll.

Põhimõtteliselt tekib 1. tüüpi diabeet siis, kui teie kõhunääre ei suuda insuliini toota. Teisest küljest tähendab 2. tüüpi diabeet seda, et teie keha küll suudab insuliini toota, kuid kas mitte piisavalt või ei ole insuliin piisavalt kvaliteetne, et korralikult toimida. 

Nagu ma juba mainisin, on 1. tüüpi diabeedi põhjused siiani ebaselged, kuid arstid teavad, et elustiil ei ole haiguse tekkimist soodustav tegur. Teisalt on 2. tüüpi diabeedi puhul olemas mitmed riskitegurid,  näiteks:

• Teie kehakaal – näiteks ülekaalulisus või rasvumine
• Vähene kehaline koormus
• Kus teie kehas talletatakse kõige rohkem rasva. Kui teil on palju rasva kõhupiirkonnas, võib teil olla suurem risk 2. tüüpi diabeedi tekkeks
• Perekonnaliikmetel esinev haigus
• Rass ja rahvus
• Vanus (eriti 45+)
• Rasedus

Ei 1. ega 2. tüüpi diabeeti ei saa välja ravida, kuid mõlemat saab hoida kontrolli all. 1. tüüpi diabeediga inimesed manustavad veresuhkru taseme kontrollimiseks insuliini, aga 2. tüüpi diabeediga inimesed hoiavad haigust kontrolli all peamiselt dieedi, füüsilise koormuse ja ravimite abi. Mõnedele 2. tüüpi diabeediga inimestele võidakse määrata insuliini, kuid kaugeltki mitte kõigile.

Diabeedi seos südamehaigusega

Mõni aeg tagasi lugesin, et diabeetikutel on oht haigestuda südamehaigustesse.

Mina olen veidi ebatavaline juhtum ses suhtes, et mul oli südamepuudulikkus juba enne seda, kui mul diagnoositi 2. tüüpi diabeet.

Üsna tõenäoliselt oli mu diabeedi põhjuseks halb toitumine, vähene kehaline koormus ja haiguslik rasvumine. Erinevalt 1. tüüpi diabeedist on 2. tüüpi diabeedi sümptomid üldisemad ja järk-järgulised. On täiesti võimalik elada 2. tüüpi diabeediga aastaid ilma sellest teadmata – kuni te haigestute, nagu juhtus minuga.

Ma ei ole pädev, et anda teile täielikku meditsiinilist selgitust diabeedi ja südamehaiguste vahelise seose kohta. Selle asemel tsiteerin Briti Südamefondi:

Pärast söömist hakkame toitu seedima ja meie organismis hakatakse süsivesikuid glükoosiks lagundama. Inimestel, kellel ei ole diabeeti, vabaneb söömise ajal kõhunäärmest insuliini. See toimib signaalina, et keharakud võtaksid enda sisse glükoosi ja kasutaksid seda energiakütusena.

Kui teil on 2. tüüpi diabeet, ei tooda teie keha piisavalt insuliini või ei suuda seda kasutada ning keharakud ei võta sisse piisavalt glükoosi. See põhjustab kõrge glükoosisisalduse teie vereringes.

Kõrge glükoosisisaldus teie veres võib kahjustada teie arterite seinu ja muuta tõenäolisemaks rasvladestuste (ateroomi) tekkimise.

Kui ateroomid kogunevad südame pärgarteritesse (mis varustavad teie südant hapnikurikka verega), on tegemist südame isheemiatõvega ja see võib põhjustada südameinfarkti. Kui see toimub arterites, mis varustavad verega peaaju, võib tekkida insult. [1]

Nagu ma juba ütlesin, siis paljud inimesed elavad diagnoosimata diabeediga. Kui diabeeti ei kontrollita, võivad tekkida südametüsistused, näiteks südamepuudulikkus. Kas on võimalik, et ka minu südamehaiguse põhjustas ravimata diabeet?

2. tüüpi diabeedi sümptomite äratundmine südamepuudulikkuse korral

2. tüüpi diabeedi sümptomeid on lihtne mitte märgata ja muude põhjustega seletada. Kahjuks ei kao need sümptomid ise kuhugi, nii et nende ignoreerimine ei paranda olukorda.

Siin on mõned 2. tüüpi diabeedi sümptomid, mille suhtes tuleks olla tähelepanelik:

• Vajadus käia tihti tualetis, eriti öösiti
• Kustumatu janu, ükskõik kui palju sa ka ei joo
• Kurnatustunne, ükskõik kui palju sa magad
• Kehakaalu langus ilma dieeti pidamata
• Suguelundite piirkonna sügelus või soori teke
• Sisselõiked ja haavad ei taha hästi paraneda või ei parane üldse
• Nägemine muutub hägusaks
• Suurenenud näljatunne

Hakkasin midagi kahtlustama, kui märkasin, et joon klaaside kaupa vett ja tahan ikka juurde. Suu tundus rääkides liivapaberina. Südamepuudulikkuse tõttu oli mul keelatud juua rohkem kui 1,5 liitrit ööpäevas, aga janu ajas mu hulluks. Tipphetkel jõin üle 5 liitri vett ja tahtsin ikka veel rohkem.

Mu joogivee tarbimise harjumused mõjutasid ka mu tualetiskäimise ajakava: ärkasin 2-3 korda öö jooksul, et minna tualetti. See üles tõusmine ja ringiuitamine hakkas mõjutama ka mu igapäevast rutiini. Olin päeval pidevalt väsinud, kuigi proovisin kinni pidada samast unemustrist, mis mul alati oli olnud.

Täiskohaga hooldajana ei sobinud see pidev väsimus mulle üldse. Mõnel päeval oli tarvis tagasi voodisse heita ja uni välja magada. Kui mul õnnestus üleval püsida, tormasin tualetti iga 20 minuti järel. See muutis majast lahkumise peaaegu võimatuks, kui tahtsin „õnnetust“ vältida.

Veel kaks sümptomit muutsid järjest raskemini talutavaks. Mind vaevas pidev kõhuvalu, mis ei leevendunud. Iga kord, kui tõusin püsti liiga kiiresti või liigutasin pead, tekkis pearinglushoog.

See joobnud tunne ei häirinud mind liiga palju, sest seda oli varem esinenud mu südamepuudulikkuse ravimi kõrvaltoimena, kuid kõhuvalu oli võimatu taluda.

Päris kiiresti tekkis veel üks probleem, mida nimetatakse perifeerseks neuropaatiaks. Seda saab kõige paremini kirjeldada kui jäsemete, eriti labakäte ja labajalgade tundlikkuse kadumist.

See polnud küll valus, kuid muutis igapäevased tegevused äärmiselt ohtlikuks. Valu võib väsitada, kuid see on parim hoiatusmärk, kui on tarvis midagi kohe lõpetada. Noa kasutamine, kuuma joogi hoidmine ja panni tõstmine – see kõik on ohtlik, kui tundlikkus on kadunud. Kuna sa ei tunne valu, siis võid ennast tõsiselt vigastada. Noa libisedes võid noaga sisse lõigata ja paranemisprobleemide tõttu võivad haavad kiiresti mädanema minna. 

Tundlikkushäired jalgades ja varvastes mõjutavad ka tasakaalu. Lõin oma varbaid tihti vastu mööblit või kriimustasin ennast kogemata seinte vastu.

Ma ei teadnudki, kui palju hoolt mu jalad vajavad, kuni jõudsin jalaravi spetsialisti juurde. Ta tegi mulle pediküüri ja andis väga ühemõttelise infolehe amputatsiooniriski kohta, kui ma kogemata oma jalga vigastan.

Nimelt võib diabeet (mõlemat tüüpi) põhjustada närvikahjustusi ja verevarustushäireid. See tähendab, et väiksemad sisselõiked ja kriimustused jalgadel võivad infitseeruda ja muutuda haavanditeks, mis võivad kiiresti kontrolli alt väljuda.

Haavandid on krooniliselt paranemata haavad, mis võivad põhjustada naha ja muude kudede lagunemist. Kui haavandit ei ravita (või ei märgata), võivad seda ümbritsev kude ja nahk „ära surra“ (gangreen), mis võib viia amputeerimiseni.

Uskuge mind, ma olen nüüd väga, väga ettevaatlik, kui tegemist on minu jalgadega!

Küsite, et mis on sellel pistmist südamepuudulikkusega?

Kõigepealt on mõned diabeedi sümptomid samad kui südamepuudulikkusel; peamine neist on väsimus või kurnatus.

Ei ole saladus, et südamepuudulikkus mõjutab seda, kuidas verd teie kehas ringi pumbatakse. Kui vereringe on tõsiselt kahjustatud, võib see diabeedi sümptomeid oluliselt halvendada. Kui teie jäsemete verevarustus ei ole piisav, võib see põhjustada perifeerset neuropaatiat. Nagu ma eespool ütlesin, siis põhjustab perifeerne neuropaatia tuimust või tundlikkuse kadumist, mis viib märkamata jäävate sisselõigete ja kriimustuste tekkimiseni. See võib omakorda põhjustada marrastusi või haavade mädanema minemist koos kõigi selle tagajärjeks olevate tüsistustega.

Diabeedi tõttu tekkinud kõrge veresuhkur võib kahjustada ka veresooni, mis kannavad verd südamesse ja südamest välja. Suhkur kleepub teie vere punaliblede külge, põhjustades kogumike tekkimist ja ummistusi. Piisavalt tõsise ummistuse korral jääb süda ilma vajalikust hapnikust ja olulistest toitainetest.

Lühidalt öeldes võimendavad need haigused teineteist vastastikku, moodustades ühe suure mürgise suhte.

Diabeedi ravi südamepuudulikkuse korral

Sõltumata sellest, kas teie haigust kontrollitakse dieedi, ravimite või insuliini abil, on asju, mida saate enda heaks teha.

Nagu mainitud, on üks esimesi ja kõige tavalisemaid diabeedi sümptomeid janu. Südamepuudulikkusega patsiendina peate tõenäoliselt piirama oma vedelikutarbimist.

Hea nipp on imeda jääpurikat või jääkuubikut, mis kustutavad janu, aga ei koorma teie organismi vedelikuga üle.

Loomulikult peate sööma tervislikku toitu, aga see on eriti oluline diabeedi puhul. Ükskõik kuidas te ka ei ihkaks suhkrut, peate ennast kokku võtma, et vähendada selle tarbimist.

Nii raske kui see ka pole, on trenn südamepuudulikkuse korral mitmel viisil kasulik. Kaks peamist kasulikku toimet on verevarustuse paranemine ja kaalulangus.

Samuti on oluline jälgida mitmeid asju nii tihti kui võimalik, näiteks:

• Teie vere glükoosisisaldus
• Teie vererõhk
• Teie kolesterool

Kui suitsetate, siis nüüd on õige aeg sellest loobumiseks. Tehke koostööd oma tervishoiutöötajatega, et õppida parimaid viise diabeedi kontrolli all hoidmiseks. Terviseportaal www.tubakainfo.ee pakub ka suurepäraseid tasuta teenuseid, mis aitavad teil lõplikult suitsetamise maha jätta.

Seega oleme sujuvalt jõudnud diabeedi mõne ootamatu kasuliku toimeni.

Klaas on pooleldi täis: diabeedi mõned ootamatud kasulikud mõjud

Diabeet on raske haigus, millega on keeruline toime tulla, eriti seetõttu, et see ei kao kuhugi. See on pidevalt mu mõtetes esiplaanil ja olen tundide viisi mõlema haiguse kohta infot otsinud ja ennast jälginud.

Niisiis, ma ei soovi kõlada kergemeelselt ja ei taha kedagi solvata, aga siiski on siin mõned eelised, mida MINA sellest kaosest leidsin; see ei tähenda muidugi, et kõigil on samamoodi või et kõik tunnevad samamoodi.

Aga enne kui ma sain oma 2. tüüpi diabeedi diagnoosi, kaotasin ma kehakaalust kaks naela ilma selleks midagi tegemata. Kuigi eikusagilt ilmunud uued sümptomid olid hirmutavad, aitas kaalukaotus parandada mu südame tervist. Liigne kehakaal koormas mu südant ja seega oli vaatamata hirmutavatele asjaoludele see kaalulangus õnnistuseks.

Teiseks ma enam ei soovi magusat ja see isegi ei meeldi mulle enam. Ma pole söönud šokolaadi alates diagnoosi saamisest ja ei tunne sellest üldse puudust. Samuti armastasin varem vürtsikaid toitusid ja kippusin nendega liialdama. Aga nüüd on mu maitsemeel muutunud. Kahtlemata tunnen vürtsikast toidust puudust, kuid tean, et neist loobumine on mu tervisele ainult hea.

Lõpetuseks, ja see on väga oluline – meditsiiniline jälgimine pärast diagnoosi saamist on olnud suurepärane.

Kuna mu südamepuudulikkus on raviga stabiilne, siis olen oma haigusega olnud üsna üksi.

Nüüd jälgitakse mind pidevalt. Maini vaid diabeeti ja oled prioriteet.

Mõne nädala jooksul käisin kahe õe, perearsti ja jalaravi spetsialisti juures ning kõik kutsusid mind ka tagasi.

Loodan, et selline kõrgetasemeline abi jätkub samamoodi.

Kokkuvõtteks

Kui teil on tavalisi diabeedi sümptomeid, siis ärge viivitage kontrollimisega. Mõnel päeval (näiteks kuuma ilmaga) on loomulik, et teil on tavalisest suurem janu, kuid suukuivuse ja kustumatu janu korral peaksite ennast perearsti juures kontrollima. Pidage meeles, et mida kiiremini saate ennast kontrollida, seda kiiremini saate te koos tervishoiutöötajatega asuda vältima haigusest tulenevaid kahjustusi.

Diabeet imiteerib tihti teisi haigusi. Olge tähelepanelik ja ärge ignoreerige sümptomeid isegi siis, kui olete nendega harjunud. Diabeedi puhul võite märgata muid sümptomeid lisaks neile, millega varem olete kokku puutunud. Kas tundlikkuse kadumist kätes ja jalgades saab seletada mõne muu haigusega? Või peaksite end kontrollima? Soovitan viimast varianti.

Kui olete saanud diagnoosi, siis järgige kindlasti kõiki arstilt saadud soovitusi. Tasakaalustamata veresuhkru tase võib teie kehale kahju teha ja võib kahjustada teie südant.

Pöörake suurt tähelepanu oma jalgadele. Iga sisselõiget, turset, infektsiooni, verevalumit peate näitama arstile 24 tunni jooksul. Väikseimagi vigastuse ignoreerimine on liiga riskantne. Alati on parem karta kui kahetseda.

Hea uudis on see, et diabeeti saab ravimitega kontrolli all hoida. Minu puhul tõid ravimid ja elustiili muutused seisundi üsna kiiresti kontrolli alla. Diabeet ja südamepuudulikkus koos on raske pähkel, aga pigem näen sellega vaeva, kui et seisan silmitsi hullemate ja surmaga lõppevate tagajärgedega.

Allikad

[1] British Heart Foundation, https://www.bhf.org.uk/informationsupport/risk-factors/diabetes

NPS-EE-NP-00115