„Kas sul on kõik hästi?“ 3 suhtlusnippi hooldajatele

Kas sul on kõik hästi? Pealtnäha süütu küsimus, kuid ebamäärase tähendusega, mitmeti mõistetav ja tihti on sellele raske vastata.

Taban end alatihti küsimast oma naiselt, kas tal on kõik hästi. Ma pean silmas, et küsin seda tõesti kogu aeg, nagu iga tund, võibolla iga kümne minuti järel, aga mõnikord mitu korda minutis. See ei ole alati mõistlik küsimus, sest kui tal ei ole hästi, ei suuda ta mulle tõenäoliselt üldse vastata, ja isegi kui tal on hästi, saab ta oma piiratud suhtlemisvõime tõttu vastata mulle vaid kerge noogutusega või vaikse jah-sõnaga, aga tihti ei ütle ta üldse midagi.

Ma küsin seda siiski ikka ja jälle.

Kas ma peaksin küsima teisi küsimusi?

Vaatamata sellele, kui palju aega ma veedan koos oma naisega ja kui hästi ma teda tunnen, võin siiski iga päev tundide kaupa mõistatada, mida ta tunneb. Ta kurdab harva, tema näos ei ole tavaliselt emotsioone ning puuduvad diagnostilised vahendid, mis võiksid mulle aimu anda sellest, mis tema peas toimub. Seega, ma küsin temalt, kas tal on kõik hästi, kui ta istub; või köhib; või kui tal on neelamisraskusi; või kui silmavaade on kuidagi teistsugune… te saate aru küll.

Olen üsna kindel, et see ajab teda hulluks, samas olen pettunud, kui ei saa selget vastust, kuid mis on alternatiiv?

Küsides seda teisiti – „Kuidas sa ennast tunned?“, „Kas sa vajad abi?“, „Kas midagi on valesti?“ – saan ikka sama vastuse. Kord proovisin ja andsin talle kellukese, mida helistada, kui ta midagi vajab, aga ta kasutas seda ainult siis, kui soovis telekanalit vahetada.

Rääkides TV-st, siis eelmisel aastal vaatasin NBC populaarset saadet „Zoey's Extraordinary Playlist“, mille tegelane võitleb neuroloogilise haigusega – progresseeruva supranukleaarse paralüüsiga (PSP). See haigus on vangistanud teda samasse seisundisse nagu minu naisel. Tütre Zoey nn needuseks on, et ta kuuleb ümbritsevate inimeste mõtteid, kuna nad väljendavad oma mõtteid järsku laulma ja tantsima hakates. Zoey õnneks võimaldab tema needus tal otseallikast teada saada, mida tema isa tahab ja vajab.

Ma sooviksin sellist needust endale.

Lähedase seisundit on raske mõista (kui ta ei suuda suhelda)

Selles olukorras on mu meeled teravnenud ja suudan tajuda iga virvendust oma naise käitumises. Kuulen muutust tema hingamises toa teise otsa. Tajun tema väsimuse taset selle järgi, kuidas ta istub. Kui ta on rahutu, siis järelikult on midagi valesti. Olen ülitundlik selle suhtes, kuidas ta lõhnab. Tõenäoliselt võiksin kaaluda karjääri jätkamist järelevalveorganites.

Mõnikord tundub, et enamus energiast kulub päeva jooksul iga tema liigutuse, hingamise, häälitsuse, silmapilgutuse ja muu sarnase jälgimisele.

Aga oot, see kõlab ju tuttavalt… Õige küll, ma tean: see on täpselt nagu vastsündinuga. Kui sa esimest korda oma rõõmupalli koju tood, siis võid iga pisimuutuse tähendust mõistatades ennast täiesti ära kurnata. Mul on muidugi ainult üks laps; olen kuulnud, et teise ja järgmiste vastsündinute puhul ei tunne vanemad nii suurt vajadust kõike jälgida. Oma naise eest hoolitsedes kestab see minu jaoks järjest edasi.

Võibolla polegi tarvis täpselt teada, kuidas lähedane end tunneb, kuid siiski ei teeks paha suurendada oma tundlikkust teadlikult. Peale ilmsete suhtlemistakistuste, nagu meil, on ka teisi põhjusi, miks inimene ei pruugi väga otsekoheselt oma tundeid välja näidata.

Mõned neist põhjustest: ta ei taha olla koormaks; abi küsimine on ebamugav; ta on segaduses või ei orienteeru ajas ja kohas; peaaju vigastusega ja eakatel patsientidel on haiguse tõttu tekkimas dementsuselaadsed sümptomid. Alati ei saa vastust küsimusele täielikult usaldada, seega on parem, kui arendate oma kuuendat meelt, mis aitab ka sõnade taha näha.

Te ei pea kogu raskust üksi kandma

Tahaksin veel rõhutada, kui oluline on küsida teiste inimeste arvamust teie lähedase kohta. Püüdes säilitada ülitundlikkust oma naise vajaduste suhtes, olen aru saanud, et väsimus vähendab mu tajumisvõimet. Võimalik, et midagi jääb märkamata või sa lihtsalt harjud millegagi, mille puhul värske pilk märkab kohe probleemi. Minul on siinkohal abiks mu õde, naise lähimad sõbrad, tema psühholoog, neuroloog ja füsioterapeut, kes kinnitavad minu arusaamasid, aga samuti julgustan neid mulle ütlema, kui ma nende arust olen liiga kaitsev või paranoiline.

Hea hooldaja jaoks vajalike omaduste nimekiri on pikk ja kogu nimekirjale ei suuda keegi vastata. Kaks omadust, empaatia ja tundlikkus, on minu nimekirja tipus, sest need on viisid, kuidas hoida sidet oma naisega, võimaldades kindlaks teha ja rahuldada tema vajadusi ning, mis kõige tähtsam, kaitsta teda ohu või haiguse korral. Nende oskuste harjutamine aitab teil oma lähedase eest paremini hoolitseda.

NPS-EE-NP-00148