Kas migreen võib põhjustada vertiigot ja pearinglust? Seos on olemas

Vestibulaarne migreen, mida tuntakse ka kui „migreeniga seotud vertiigot“ või „migreenset vertiigot“, on kesknärvisüsteemi probleem, mis põhjustab varem migreenisümptomeid kogenud inimestel pearinglust või vertiigot (peapööritust). Vertiigo episoodid võivad kesta mõnest sekundist kuni mõne päevani, kuid vahel harva kestavad nad kauem kui 72 tundi. Ciara O'Rourke, kellel on krooniline migreen üle kahekümne aasta, arvas, et ta teab oma haigusest kõike. Aga siis, aasta tagasi, tekkis tal migreenihoog, kui ta einestas parajasti kolleegidega sööklas. Täna räägib Ciara sellest, kuidas tema migreeni sümptomid on muutunud aastate jooksul ja kuidas vestibulaarne migreen mõjutab tema igapäevaelu.

Vestibulaarne migreen, mida tuntakse ka kui „migreeniga seotud vertiigot“ või „migreenset vertiigot“, on kesknärvisüsteemi probleem, mis põhjustab varem migreenisümptomeid kogenud inimestel pearinglust või vertiigot (peapööritust). Vertiigo episoodid võivad kesta mõnest sekundist kuni mõne päevani, kuid vahel harva kestavad nad kauem kui 72 tundi.

Ciara O'Rourke, kellel on krooniline migreen üle kahekümne aasta, arvas, et ta teab oma haigusest kõike. Aga siis, aasta tagasi, tekkis tal migreenihoog, kui ta einestas parajasti kolleegidega sööklas.

Täna räägib Ciara sellest, kuidas tema migreeni sümptomid on muutunud aastate jooksul ja kuidas vestibulaarne migreen mõjutab tema igapäevaelu.

Pole saladus, et mu migreeni iseloom on aastate jooksul muutunud.

20. eluaastates olid migreenihood enamasti episoodilised, esinedes menstruatsioonile eelnevatel päevadel. Aga kui sain vanemaks ja sünnitasin lapsed, siis muutus ka migreen ja kindlasti mitte paremuse poole.

Episoodilised migreenihood muutusid järsku raskemaks ja kestsid kauem ning need häirisid mu elu palju rohkem.

Koos migreenisümptomite muutumisega hakkasid tekkima ka kroonilised igapäevased peavalud. Krooniliseks peavaluks nimetatakse seda, kui teil esineb kuu jooksul peavaluga päevi rohkem kui ilma peavaluta päevi. Minu puhul võib peavalu esineda kuni 25 päeval 31-st. Sellest sai minu jaoks normaalsus – pidin sellega elama ja leppima.

Et toime tulla, võtsin ühendust õigete teenuste ja toetusega, muu hulgas külastasin oma perearsti soovitatud migreenispetsialiste. Nägin kõvasti vaeva, et mitte lasta kroonilisel migreenil enda üle võitu saada ega alla anda – võib öelda, et tegin kõiki õigeid asju.

Pärast 20 aastat ei oodanud ma tõesti enam mingeid muutusi oma migreenisümptomites, aga see juhtus siiski.

Uus migreenisümptom: vertiigo

Uued sümptomid algasid ligikaudu aasta eest. Olin parajasti kolleegidega sööklas lõunatamas, kui järsku hakkas tuba pöörlema.

Arvasin, et kukun toolilt maha. Haarasin lauast kinni, et ma ei libiseks, ja sundisin oma suud tööle, et saaksin kolleegidelt abi paluda.

Olin väga hirmul, mul ei olnud aimugi, mis minuga toimub. Tundus, et pea käis ringiratast ja tuba ei tahtnud paigal püsida. 

Kaks kolleegi võtsid mu endi vahele, üks kummalgi pool, ja talutasid mu kontorisse. Tasakaal oli täiesti kadunud ja ma vajusin pidevalt ühele küljele. Nad aitasid mu ettevaatlikult mu pimendatud kabinetti (sest valgusfoobia on üks mu migreeni vallandajatest) ja ma istusin sel ligikaudu 40 minutit, kuni mu abikaasa helistas ja ütles, et ootab mind õues.

Kolleegid talutasid mind autoni ja abikaasa sõidutas mind koju. Läksin otse voodisse.

Diagnoositud vestibulaarne migreen

Järgmisel päeval ei suutnud ma vabaneda aimdusest, et see uus pearinglus on otseselt seotud mu kroonilise migreeniga.

Helistasin oma migreeniõele ja uurisin, kas ta oskab neid uusi sümptomeid selgitada. Ainus viis selle kirjeldamiseks oli äärmuslik pearinglus ja tunne, see ei lähegi enam mööda.

Õde oli lahke ja kannatlik ja selgitas, et mul oli olnud peapöörituse ehk vertiigo hoog. Ta ütles, et vestibulaarne migreen võib mõnikord tekkida ka staažikatel migreenihaigetel ning et sümptomid võivadki aja jooksul muutuda.

Sain teada, et vestibulaarse migreeni põhisümptom on vertiigo ning et hood võivad esineda ka ilma tavalise peavaluta. Tundsin kergendust, et asjal oli olemas oma nimi ja paljud sümptomid omandasid tähenduse, kuna see episood sööklas oli toimunud alles eile.

• Pearingluse ja tasakaalu kadumise tunne
• Järsku tekkiv tunne, et pea liigutamine põhjustab „liikumisega seotud iiveldust“
• Joobnud tunne
• Iiveldustunne

Õde soovitas mul pidada migreenihoogude päevikut.

Paari järgmise kuu jooksul ma tegingi seda ja ausalt öeldes ei selgunud migreenihoogude puhul mingit rütmi ega põhjust.

See tekkis suvalistel hetkedel, olin ma tööl või hoopis kodus puhkamas. Kontrollisin, kas see võib olla seotud menstruaaltsükliga, kuid ka see ei tundunud olevat vallandaja.

Läksin tagasi migreeniõe juurde ja arutasime üheskoos mu päevikut. Vestibulaarseid migreenihoogusid esines paar-kolm korda kuus, kusjuures pearinglus kestis korraga 5-10 minutit.

Pearingluse möödudes pidin siiski taluma ka järelmõjusid: pea oli paks, nagu oleks mu aju udu sees; võitlesin joobnud tunde ja väsimusega. Samuti jäi püsima mõningane jääkpearinglus, kuigi see ei olnud võrreldav esimese 5-10 minuti jooksul toimunuga.

Need järelmõjud üheskoos tähendasid seda, et pärast haigushoogu olid mul koordinatsioonihäired ja uimasus. Mul oli raske keskenduda, mis tähendas, et haigushood häirisid mu töötamist. 

Uute ravimeetodite proovimine

Arutasin seda õega ja ta saatis mind vestibulaarhaigustele spetsialiseerunud füsioterapeudi juurde.

Ta ütles, et füsioterapeut töötab tavaliselt silma-, nina- ja kurguhaigustega patsientidega, kuid nad on saanud häid tulemusi ka migreenipatsientide puhul, ning seega oli mõtet ennast järjekorda panna.

Olin rõõmuga nõus ja ootan nüüd ravi. Vahepeal olen otsinud infot selle füsioteraapia valdkonna kohta ja mõistan, kui palju see võib leevendada vestibulaarse migreeniga patsientide sümptomeid. Nüüd ma ei jõua paranemist ära oodata ja annan teile kindlasti teada, kuidas mul läheb!

Toetus vestibulaarse migreeni ja uute sümptomitega toimetulekuks

Ma olen aru saanud, et haiguse tundmaõppimine ei lõppe kunagi.

Kui mul diagnoositi krooniline migreen enam kui 20 aastat tagasi, siis ma ei kujutanud ettegi, milliseid takistusi pean oma teel ületama. Samuti polnud mul aimugi, kuivõrd haiguse tagajärjed mu igapäevaelu mõjutama hakkavad.

Mõne aja pärast on võimalik sümptomitega harjuda, olgugi need valusad ja kurnavad. Need muutuvad su igapäevaelu osaks ja sa ei oska karta, et järgmine „üllatus“ on juba sinu poole teel.

Mul on ka migreeniga sõpru, kelle sümptomid on minu omadest väga erinevad ja nende toimetulekustrateegiad on täiesti teistsugused. Arvan, et ma lihtsalt ei tahtnud uskuda, et minu sümptomid võivad taas muutuda ja muutuvadki.

Nii et kui mul tekkis pearinglus, siis olin hirmul ja kartsin, et see võib olla mingi muu häire, midagi veel hullemat kui migreen. Kui helistasin migreeniõele, olin taas kord tänulik, kui kiiresti ma nõu ja tuge sain. Olin mures, et ta ei oska mulle vastata või et ees ootavad nädalatepikkused uuringud, mille kestel olen teadmatuses.

Kuid neid spetsialiste ja õdesid nimetatakse ekspertideks põhjusega! Nõuanded, rahustamine ja diagnoosimine aitasid mul mõista mu haiguse muutuvat olemust. Õnneks sain ka saatekirja füsioterapeudi juurde, kuigi olen veel ootejärjekorras.

See haigus tähendab mõnikord pikaajalist ja rasket piina, kuid teadmine, et vajaminev toetus ja abi on olemas, aitab seda veidi kergendada. Tean, et ootamine tasub ennast ära, kui see aitab muuta mu tulevikku.

NPS-EE-NP-00104