6 võimalust positiivse ellusuhtumise säilitamiseks pärast infarkti

Infarkt võib olla üsna laastav kogemus, mis paratamatult tekitab küsimuse, kuidas eluga edasi minna. 38-aastaselt üle elatud ootamatu ja raske infarkt mõjutas mind sügavalt.

Pärast infarkti oleksin võinud alla anda ja depressiooni langeda, mõeldes, et mul pole enam midagi, mille nimel elada. Oleksin võinud anda järele mõtetele, et mul ei ole enam palju elada jäänud, sest mu süda ei ole terve. Oleksin võinud koguni öelda, et ei saa mitte midagi teha, sest ei suuda oma südant kaitsta.

Selle asemel otsustasin vaadata, mis oli minu kogemuses head. Nii võtsin Intensiivraviosakonnas viibides vastu otsuse vaadata edaspidi kõigele taas positiivsest vaatevinklist.

Siin on kuus asja, mis tõid pärast infarkti minu ellu positiivsuse tagasi.

Blogi kirjutamine

Haiglaravi ajal tekkis mul väga palju küsimusi. Teadsin, et need tekivad ilmselt ka teistel sarnasesse olukorda sattunud inimestel. Sellest sai alguse soov kajastada endaga toimuvat, lootuses, et see võiks teisigi aidata.

Otsustasin hakata kirjutama blogi, et jutustada oma lugu. Lootsin, et see innustab teisi paremini enda eest hoolitsema. Lisaks lootsin, et see innustab mind enda eest paremini hoolt kandma ja oma südame tervist toetama.

Ehk tunned, et ei soovi oma lugu kogu maailmaga jagada. Võib-olla mõtled, et sellest võib saada veel üks stressi tekitav kohustus. Osta lihtsalt kaustik ja pane oma kogemuse kohta kirja nii vähe või palju, kui soovid. Ka oma mõtete ja tunnete kirjapanek võib aidata asjadega paremini toime tulla ja tõeliselt stressirohket sündmust – infarkti – paremini käsitada.

Psühhoteraapia

Pärast infarkti on depressioon tavaline nähtus. Mina tundsin ellujääja süütunnet ja mõtlesin, et miks küll nii paljud teised surevad, samal ajal, kui mina olin elus.

Mõned kuud pärast infarkti jagasin neid mõtteid oma kardioloogiga, kes soovitas mul minna psühhoterapeudi vastuvõtule.

Depressioonil on oma tõusud ja mõõnad ning psühhoteraapia on aidanud mul sümptomeid hallata ja negatiivsetest mõttemallidest üle saada.

Minu psühhoterapeut on suurepärane kuulaja. Ta aitab mul oma mõttemustreid ja käitumist muuta. Just tema aitas mul mõista, et minu olemasolul on põhjus ja ma ei tohiks võtta oma elu enesestmõistetavana. Väärtustada tuleb igat hetke. Nüüd on mul olemas abivahendid, mis aitavad mul positiivsemalt mõelda, kui tuju peaks taas langema.

Igaüks ei vaja psühhoteraapiat, kuid depressiooni korral on tähtis abi otsida.

Mina käin psühhoterapeudi juures iga kolme-nelja nädala tagant. Psühhoterapeut on kindel tugisammas, kes aitab mul positiivseks jääda.

Südamekujuliste esemete kogumine

Kui olin väike tüdruk, armastasin südameid ja südamekujulisi asju. Minu toas olid südamekujulised padjad, südametega päevatekk ja tapeet.

Pärast infarkti tekkis see huvi minus uuesti. Hakkasin jälle südamekujulisi nipsasjakesi koguma. Ostan kaunistusi, patju, riideid (minu suured lemmikud!), vaipu ja südametega ehteid.

Ümbritsetuna südametest ei unusta ma kunagi, kuidas mul on küll vedanud, et olen ikka veel elus. Mulle anti teine võimalus elada ning see teadmine täidab mind iga päev tänutundega.

Innustavad sõnumid

Riputan seintele innustavaid sõnumeid, mis tuletavad mulle meelde, kui hästi mul on läinud. Nende lugemine tõstab ka tusastel päevadel tuju.

Lisaks kasutan tööarvuti paroolina üht innustavat sõnumit. Selle kordamine hommikul esimese asjana on suurepärane viis päeva alustada.

Kannatlikkuse õppetund

Arst ütles mulle, et pean oma südame tervise nimel puhkama ja kõrvaldama oma elust kõik stressiallikad. Minu jaoks tähendas see, et pidin õppima kannatlik olema.

Enam ei vihasta ma tühja-tähja pärast ega tõmbu pingesse, kui satun liiklusummikusse (mida juhtub, muide, liigagi sageli). Ummik võib olla tekkinud liiklusõnnetuse tõttu, mis tähendab, et kellegi päev on minu omast märksa hullem. Selle asemel keskendun heale ja loen ühe palve.

Püüan ka toidupoe pikas järjekorras mitte kannatamatuks muutuda. Ootamise põhjus võib olla keegi, kes tasub toidutalongidega või püüab kupongide abil raha säästa.

Kunagi ei või teada, mida teine inimene läbi elab, nii et tasub varuda kannatlikkust. Tuletan taas endale meelde, et mul on vedanud, et olen elus.

Mõttemustrite muutmine on aidanud mul pärast infarkti muutuda palju kannatlikumaks. Minu stressitase on väga palju langenud.

Vabatahtlik tegevus

Olen American Heart Association’i (Ameerika Südameassotsiatsioon) vabatahtlik. Mul on hea meel, et saan anda midagi organisatsioonile, mis teeb teiste südamehaigusega inimeste heaks nii palju.

Pärast infarkti olen igal aastal väsimatult tööd teinud, et oma piirkonna AHA südamerongkäigu jaoks raha koguda. Sel aastal kogusin sõpradelt, töökaaslastelt, perelt ja ametikaaslastelt üle 5000 dollari.

Tee vabatahtlikku tööd valdkonnas, mis on sinu jaoks südamelähedane. Kogukonna heaks töötamine tekitab hea tunde ja aitab säilitada positiivsust.

Infarkt sundis mind elule hoopis teise pilguga vaatama. Olen muutunud teiste suhtes kaastundlikumaks ja minust on saanud üldiselt parem inimene. Positiivsus tekitab hea tunde – isegi halbadel päevadel.

LA/TV/20/0016 Juuli 2020