Soovitame sirvimiskogemuse optimeerimiseks kasutada uuemat Interneti-brauserit, nagu Google Chrome või Microsoft Edge.
Hiljem olen aru saanud, et infarkti üle elanud või südamehaiguse diagnoosiga inimeste jaoks on hooldajad asendamatud. Abi võib vajada igaüks. Ja inimesed aitavad väga hea meelega, kui vaid lubad neil seda teha.
Hooldajateks võivad olla sõbrad, töökaaslased või pereliikmed. Just nemad võivad olla see vajalik ressurss, mis aitab sul paraneda. Minu hooldajad aitasid mul pärast infarkti uuesti järje peale saada.
Võimalik, et sul puudub ettekujutus, millega hooldajad võiksid abiks olla. Siin on viis suurt ja väikest võimalust, kuidas hooldajad saavad minu kogemuse põhjal aidata oma lähedasel näiteks kroonilise südamehaigusega toime tulla.
Minu ema elab umbes 20-minutilise sõiduteekonna kaugusel. Ta tegi ettepaneku, et valmistab mulle paar nädalat pärast haiglast kojutulekut lõuna- ja õhtusöögid ning olin sellega suurima rõõmuga nõus.
Ütlesin emale, et soovin süüa midagi, mis oleks hea minu südamele ning ta valmistas ja tõi kõik mu eined kohale. Pidin need vaid soojaks tegema.
Sellest oli mulle väga suur abi. Pidin pärast infarkti füüsilist koormust vähendama ja ema aitas väga palju pingeid maandada. Ma ei pidanud kulutama energiat vaevalisele käigule toidupoodi ega tundide kaupa köögis vaaritama.
Lähedased saavad aidata ka juhul, kui nad ei ela sinu lähedal või neil pole aega iga päev süüa teha. Näiteks võivad nad aidata toidu kojutoomisega. Selleks tuleb sisse seada kalender, kuhu märgid kõik need korrad, mil vajad lõuna- või õhtusööki. Jagades kalendrit sotsiaalmeedia kaudu või e-posti teel saavad töökaaslased, sõbrad ja pere sulle appi tõtata.
See on väga tähtis. Depressioon on pärast infarkti tavaline paljudel põhjustel ja osa infarktijärgsetest ravimitest, näiteks beetablokaatorid, võivad süvendada depressiooni sümptomeid. Depressioon tabas mind õige pea pärast südamehaiguse diagnoosi. Sõprade olemasolu oli sellega võitlemisel tõeliselt tõhus abinõu.
Kaks minu parimat sõpra olid minu jaoks alati olemas. Nad andsid mulle pidevalt positiivset tagasisidet ja tõstsid mu tuju ka kõige mustematel päevadel.
Kui tundsin end halvasti, võisin julgelt nende poole pöörduda. Nad viisid mu kodust välja tüdrukute õhtut pidama ja innustasid mind telefonivestlustes. Mul ei jätku lihtsalt sõnu, kui suureks toeks nad mulle esimese aasta jooksul olid!
Kõik see toimis vastakuti. Neil oli hea meel, et said mind aidata ja me kõik nautisime omavahelisi lähedushetki. See kogemus tugevdas kindlasti meie sõprussidemeid ja muutis meid veel lähedasemateks.
Kui kahtlustad, et sul võib olla depressioon, tuleks esmalt otsida professionaalset abi. Seejärel palu kellelgi, keda usaldad, sulle toeks olla. Ütle, et vajad kedagi, kellele saad oma muret kurta, kui tunned end halvasti. Nad on tõenäoliselt väga hea meelega abiks!
Mul kulus pärast infarkti paar nädalat enne, kui olin valmis autot juhtima. Ehkki mul lubati juba nädala pärast rooli istuda, eelistasin ikkagi, et keegi mind arsti juurde viiks.
Isa oli kena ja sõidutas mind ning ma nautisin tema seltskonda väga.
Asjaolu, et ma ei pidanud ise autot juhtima võttis palju pingeid maha. Olgem ausad – mul oli selletagi palju muresid. Lisaaeg lubas mul valmistuda arstivisiidiks ja koostada arstile küsimuste nimekiri.
Uuri paarilt oma sõbralt, kas neil on vahel aega sind sõidutada ja kas võiksite selles osas oma kalendreid kooskõlastada. Mõtle sellest kui veel ühest võimalusest sõprussidemeid tugevdada!
Töökaaslased helistasid vahel ja uurisid, kuidas mul läheb. Mõni astus läbi ja veendus selles oma silmaga.
Võib ju tunduda, et paar sõna ei muuda suurt midagi, eriti kui te pole kuigi lähedased. Aga kui tead, et sul on kroonilise haigusega võitlemisel abiks hoolivate inimeste tugivõrgustik, võib sellest väga palju kasu olla. Teadmine, et abi on vaid kõne või sõnumi kaugusel, pakub suurt lohutust ja leevendab stressi.
Hoia ühendust inimestega, kes näitavad sinu suhtes huvi üles. Kunagi ei või teada, millal juhuslik sõnum või kõne sinu päeva helgemaks muudab.
Arst soovitas mul südame hoidmiseks olla füüsiliselt aktiivsem ja muuta toitumisharjumusi. See tundus esialgu võimatu ja ma polnud üldse kindel, kas suudan muutustest pikas plaanis kinni pidada.
Liikumine oli minu jaoks väga suur katsumus, sest mul on treenimisega alati olnud armastuse-vihkamise suhe! Kuid kaks mu parimat sõpra olid läheduses ja motiveerisid mind ennast liigutama. Nad tulid minuga isegi jõusaali kaasa! Enne, kui hakkad infarkti järel treenima, pea siiski treeningkava suhtes nõu oma arstiga.
Sõbrad toetasid ka minu uusi toitumisharjumusi. Kui läksime koos lõuna- või õhtusöögile, ei ahvatlenud ega õrritanud nad mind kunagi toiduga, mida ma ei tohtinud süüa.
Need siin on vaid mõned näited sellest, kuidas minu hooldajad mind pärast infarkti aitasid. Kroonilise haigusega lähedase toetamiseks on tegelikult hulgaliselt võimalusi.
Iga inimene on erinev. Iga hooldaja on erinev. Jaga siinseid mõtteid oma hooldajatega ja proovi, mis teie puhul kõige paremini töötab.
Lisateabe saamiseks südame-veresoonkonna haigusega toimetuleku kohta pöördu oma arsti või tervishoiutöötajate poole.
LA/TV/20/0016 Juuli 2020