Soovitame sirvimiskogemuse optimeerimiseks kasutada uuemat Interneti-brauserit, nagu Google Chrome või Microsoft Edge.
Sageli on raske panna inimesi mõistma, mida läbi elad, eriti kui neil on eelarvamused selle osas, mida neile selgitada püüad.
Inimesed, kes ei ole ise kroonilist haigust põdenud, lihtsalt ei hooma, kui raske see võib olla meiesuguste jaoks, kes peavad sellega elama.
Migreen ei ole lihtsalt peavalu. Mul ei ole mingit kasu sellest, kui ma paar tundi pimedas toas istun.
Ja ka magamine ei aita.
Mulle on palju kordi öeldud, et peaksin lihtsalt oma „eluga edasi minema“, olgugi et mul on tunne, nagu mu aju tahaks pealuust välja pressida ja ma ei suuda isegi oma silmi avada. Sellest lihtsalt pole mingit abi. Elu migreeniga on kurnav, nii et kui valu mind taaskord tabab, ei ole ma lihtsalt võimeline oma päevatoimetusi jätkama, ükskõik kui kõvasti ma ka ei pingutaks. Migreen võtab mu elu lihtsalt täielikult üle.
Mul on väga vedanud, et mu pere ja sõbrad mõistavad, kui raske üks migreenihoog võib olla. Nad saavad aru, et teen kõik selleks, et tunda end võimalikult hästi seni, kuni see kohutav piin möödub.
Järjekordne hoog võib tulla ei tea kust. Pahatihti just sellisel päeval, kui mul on palju asju plaanis ja olen hõivatud. Vahel tundub justkui haigus teaks, millal mul on kiire ja üritab siis seda aega mult varastada. Kui olen pidanud migreenihoo tõttu tühistama oma plaanid lähedastega, siis nad mõistavad mind ja teeme lihtsalt oma plaanid ümber. Viimati juhtus see alles sel nädalal. Pidin minema sõbraga lõunale, aga ärkasin üles ja mu pea tuikas. Ma ei olnud teda näinud mitu kuud ning ootasin meie kohtumist väga, aga ta mõistis, et ma ei tunne ennast hästi. Selle asemel tuli ta mulle mõned päevad hiljem külla ja minu jaoks tähendas see väga palju. Just sedasorti inimesi tuleks oma elus hoida, sest need, kes sinu seisundit pidevalt alahindavad, teevad olukorra ainult hullemaks.
Mõnikord ei ole ainult sõbrad ja pereliikmed need, kes ei saa aru sinu migreeni tõsidusest. Selliste inimeste seas võib olla isegi tervishoiutöötajaid. Kulus kümme aastat enne, kui arst hakkas mu migreenihooge päriselt ravima. Käisin korduvalt arstivisiitidel, tegin kõike, mida mul paluti teha, muutsin oma toitumist, võimlesin, loobusin kofeiinist ja nii edasi, aga migreenihood üha jätkusid.
Mu ema on pidanud mind kolmel korral EMO-sse viima, kuna valu mu peas oli muutunud väljakannatamatuks. Mäletan, et lebasin erakorralise meditsiini osakonnas toolidel, päikeseprillid peas, silmad kinni ja nutsin, sest valu oli lihtsalt talumatu.
Pärast mõnda EMO-s käiku suunas mu perearst mind lõpuks neuroloogi vastuvõtule, kes mind otsekohe ravima hakkas.
Pärast kõiki neid aastaid, mil minu olukorda tõsiselt ei võetud, polnud mul enam erilisi ootusi. Seega võite ette kujutada, kui suur kergendus see oli, kui mind lõpuks ometi uskuma hakati. Ma lausa kallistasin arsti, enne kui tema kabinetist väljusin.
Kui sinu elus on inimesi, kes ei hooma või ei mõista sinu olukorda, siis toon alljärgnevalt välja mõned järeleproovitud nipid, mis võiksid aidata sul nendega paremini suhelda:
On raske põdeda mingit haigust ja tunda, et inimesed, kes peaksid sind armastama ja toetama, ei tee seda. Paraku kõik inimesed ei saagi sind mõista, kuid ära lase sellel takistada end saamast kogu abi, mida sa vajad.
NPS-EE-NP-00019 Veebruari 2021