Vestlus naisega, kes on kannatanud migreeni all juba üle 30 aasta: igapäevaelust, väljakutsetest ja ravist

43-aastane Marija (nimi muudetud): täna tunnen end palju paremini, sest mul on olemas vajalikud ravimid. Marija, kes on kannatanud migreenihoogude all juba üle 30 aasta, ütleb, et tema pikaajalist võitlust haigusega iseloomustavad pidevad väljakutsed. Teekond täpse diagnoosini, aastatepikkune sobiva ravimi otsimine ja ettearvamatud tugeva valu hood on seejuures vaid mündi üks külg. Marija sõnul mõjutab migreen suuresti ka igapäevaelu ja vahel ei lähe muudatustega kohanemine kergelt. Ka ümbritsevad inimesed ei pruugi migreenihoogude all kannatajate suhtes olla alati mõistvad.

- Millal ja kuidas sinu migreen algas?

- See kõik algas väga ammu, kui käisin alles lasteaias. Võib öelda, et olen peaaegu kogu oma elu migreeni all kannatanud. 

- Kuidas said aru, et see ei ole lihtsalt peavalu, vaid hoopis migreen?

- Tol ajal ei teadnud paljud migreenist pea midagi ja pikka aega seda haigust ametlikult ei tunnistatud, isegi mitte arstide seas. Seega ametliku migreenidiagnoosi sain umbes kakskümmend aastat tagasi. Kõik need aastad enne diagnoosi ma lihtsalt kannatasin, sest mitte keegi ei mõistnud ega tunnistanud minu haigust. 

- Kuidas sa hetkel migreeniga toime tuled? Kas võtad ravimeid?

- Minu peamine viis migreeniga võitlemiseks ongi ravimid. Võtan ravimeid migreenihoogude ennetamiseks. Tänu regulaarsele ravimite võtmisele on hetkel minu haigus kontrolli all.  

Lapsepõlves, kui mul olid tugevad peavalud, kuid haigust ei olnud diagnoositud, võtsin lihtsalt mittesteroidseid põletikuvastaseid valuvaigisteid. Hiljem võtsin nende kõrval kasutusele ravimid valuhoogude vaigistamiseks. Kuid profülaktilist ravi ei olnud. Täna on mul täielik kompleksne raviskeem.

Nii et on kulunud palju aega, kuni leidsin lõpuks õige ravimi, mis mind tõesti aitab. 

- Milliseid migreeniravimeid praegu kasutad?

- Võtan profülaktiliselt uue põlvkonna süstitavat ravimit, mis ennetab migreenihoogude teket, samuti triptaanide rühma ravimeid, kui valuhoog on alanud. 

- Kuidas neist ravimitest kuulsid?

- Töötan ise Teva Baltics’is, mis on biotehnoloogia- ja farmaatsiaettevõte. Kõik minu ravimid on välja kirjutanud ja määranud minu arstid. 

- Kuidas on sobiva profülaktilise ravimi leidmine muutnud sinu elu?

- Sellel haigusel on sügav mõju mitte ainult patsiendi, vaid ka tema lähedaste elule. Migreenihoogude kogemine tekitab hirmu. Sageli toimub see enne tähtsaid sündmusi, üritusi või pühi. See on hirm, et hoog tabab sind sinu jaoks olulisel päeval. Igasugune planeerimine – väljasõidud, kohtumised – on hirmutav, sest kui migreenihoog algab, siis ei pööra see pea peale mitte üksnes sinu, vaid kogu sinu pere plaanid. Pärast arstide määratud ravimite võtmist on hirmu vähem, sest nüüd saan oma päevarutiini ja tegevusi paremini planeerida. 

- Millised on sinu suurimad probleemid ja väljakutsed seoses migreeniga?

- Olen selle haigusega aastate jooksul lihtsalt leppinud. Kuid probleemid on endiselt samad –

 mure, et valuhoog tabab mõnel olulisel või raskel päeval ja et see mõjutab mind sellisel määral, mis muudab täisväärtusliku tegevuse sel päeval võimatuks. Suur väljakutse on ka ümbritsevate inimeste suhtumine – need, keda haigus ei puuduta, võivad arvata, et oled lihtsalt kergesti ärrituv, õnnetu ja negatiivselt meelestatud. Nad ei mõista, kuidas migreenihaige end valuhoo ajal tegelikult tunneb. 

- Mis aitab sul migreeniga toime tulla? Kas on midagi, mis annab sulle jõudu selle haigusega võidelda?

- Mind aitavad ravimid. Siinkohal on oluline mainida, et alates 2020. aastast on Leedus kättesaadav uus ravimigrupp, nn CGRP-vastased monoklonaalsed antikehad. Tegemist on esimeste spetsiifiliste migreeni ennetavaks raviks kasutatavate preparaatidega, mida süstitakse nahaalusesse koesse spetsiaalse automaatsüstlaga. Süstimise protseduur on lihtne ja nõel peidetud, mistõttu see ei hirmuta patsienti. Ravimit manustatakse kord kuus või isegi kord kvartalis, et võimalikult vähe häirida patsiendi igapäevaelu ja reisimist. Valuhoogude ennetamiseks on oluline teha muudatusi ka oma elustiilis: panna paika konkreetne päevarutiin, tagada regulaarne ja täisväärtuslik toit, piisav joogiveekogus ja füüsiline aktiivsus. Olen õppinud jälgima ja ära tundma kõiki igapäevaelu detaile, mis haigust mõjutavad ja võivad valuhoo esile kutsuda. 

- Mida soovitad neile, kes on alles migreenidiagnoosi saanud?

- Esimese asjana tasub küsida nõu õige valdkonna spetsialistidelt, kellel on haiguse kohta piisavalt teadmisi. Soovitan enne arstivisiiti pidada 2–3 kuu jooksul valupäevikut ning märkida üles valuhoogudega päevad ja valu intensiivsuse. Tänapäeval saab laadida oma telefoni spetsiaalse rakenduse, millega jälgida migreeni kulgu (, mille leiab Google Play rakenduste seast). See aitab nii patsiendil kui arstidel teha olemasolevate andmete põhjal täpseid järeldusi. Tänu sellele rakendusele olen märganud, et valuhood tabavad mind sagedamini nädalavahetuseti, kui saan pärast rasket ja stressirohket töönädalat aja maha võtta.

Kuid nagu ma juba ennist ütlesin, on kõige tähtsam pöörduda spetsialistide poole, kes valivad sulle sobiva ravimi ja koostavad raviplaani. Ainult nii saad olla kindel, et migreen mõjutab sinu igapäevaelu võimalikult vähe. 

Teva ravimid aitavad rohkem kui 200 miljonit inimest kogu maailmas. Me teame, et iga patsiendi taga on tema isiklik lugu. Patsientide väljakutsed inspireerivad meid leidma lahendusi, mis aitavad neil terviseprobleemidega toime tulla. Teame sedagi, et kroonilised haigused mõjutavad patsiente erineval määral. Seepärast lõime rubriigi „Tervise eest hoolitsemine“. See on koht, kust leiad vajalikku teavet krooniliste haiguste kohta, patsientide lugusid ja palju muud. Samuti sisaldab see kasulikke nõuandeid terviseprobleemide ennetamiseks ja haiguste vastu võitlemiseks. 

Rohkem teavet migreeni ja teiste krooniliste haiguste kohta leiad veebisaidilt „Tervise eest hoolitsemine“.

NPS-LT-NP-00030