Migreen ja sensoorne ülekoormus: nõuanded toimetulekuks

Ehkki migreenihoogusid esilekutsuvate tegurite vältimine on keeruline, saad vähendada nende mõju kehale ja leevendada sümptomeid.

Sensoorne ülekoormus on keskkonnateguritest tingitud meeleelundite ülestimulatsioon. Migreenihaigete jaoks võib see olla tõsine katsumus ja üks peamisi migreenihoogude vallandajaid.

Sensoorne ülekoormus võib tekkida rahvarohketes ruumides, ekraanide, müra, eredate tulede, intensiivse lõhna või isegi puudutuse tõttu. Migreenihaigetel esineb sensoorset ülekoormust küllalt sageli, sest nad on keskmiselt tundlikumad väliste stiimulite suhtes.

Sensoorse ülekoormusega seostatakse järgmisi sümptomeid:

• tähelepanuhäired
• ülemäärane erutatus
• lihaspinge
• keskendumisraskused
• väsimus
• unetus
• puudutuste vältimine
• kõrvade katmine valju heli korral
• ebamugavustunne erinevate tekstuuride suhtes
• nihelemine või rahutus
• pearinglus

Migreenihaigetel võib sensoorne ülekoormus avalduda järgmiselt:

• Fotofoobia: tundlikkus ereda valguse, arvuti-, televiisori- või mobiiltelefoni ekraanide, päikesevalguse, vilkuvate või neoontulede suhtes
• Fonofoobia: tundlikkus valjude helide, rahvarohketes ruumides, kontserdil või kinosaalis viibimise, kõva häälega rääkimise või liiklusmüra suhtes
• Tundlikkus tugevate lõhnade, sh lõhnaainete, õhuvärskendajate, heitgaaside, värvide, tugevatoimeliste kemikaalide, puhastusvahendite, sigareti-, sigari- ja piibusuitsu suhtes
• Allodüünia: teatud stiimulitest põhjustatud valulikkus piirkondades, kus seda tavaliselt ei esine, nt juuste kammimisel või riiete kandmisel

Nende stiimulite vältimine võib olla keeruline, kuid on olemas tõhusaid viise nende mõju vähendamiseks ja migreenihoogude ennetamiseks. Kuna sensoorne ülekoormus on üks võimalikest migreenihoogude vallandajatest, siis aitavad teatud toimetulekuoskused sul mõlema sümptomeid kontrolli all hoida.

Minu jaoks on sensoorne ülekoormus igapäevane nähtus, kuid tean, mida teha, et see mu keha võimalikult vähe mõjutaks. Allpool toon mõned praktilised nõuanded isiklikust kogemusest, mis võivad sindki aidata.

Fotofoobia

Minu silmad on äärmiselt tundlikud ereda valguse – eriti luminofoorlampide ja helendavate televiisoriekraanide – suhtes. Kokkupuutel nende stiimulitega võin kogeda silmade valulikkust, keskendumisraskusi, pearinglust ja väsimust.

Kunstlikud valgusallikad on minu jaoks isegi suurem probleem kui loomulik päikesevalgus. Seetõttu soetasin endale siseruumides kandmiseks toonitud klaasidega prillid. Nendel prillidel on spetsiaalne FL-41 filter, mis blokeerib teatud lainepikkustel levivat kahjulikku (ja valulikku) kiirgust, mis tuleneb just kunstlikest ja intensiivsetest valgusallikatest.

Kannan neid prille nii arvuti-, mobiiltelefoni- kui ka teleriekraani vaatamiseks. Samuti on need hädavajalikud, kui viibin ooteruumides või kontoris, kus valgusallikana kasutatakse luminofoorlampe.

Kui sinul põhjustab ebamugavust pigem päikesevalgus, siis sellised prille on saadaval ka väljas käimiseks. Selleks on vaja retsepti ning leidub isegi ettevõtteid, mis müüvad FL-41 filtriga kontaktläätsesid.

Kontoritöötajad puutuvad tavaliselt kokku luminofoorlampidega. Sellistele lampidele saab paigaldada eredat valgust blokeerivad filtrid, sest ere valgus võib silmi väsitada ja segada keskendumist. Need aitavad vähendada väsimust, silmavalu, peapööritust ja uimasust, mida enamasti fotofoobiaga seostatakse.

Ka arvutite ja mobiiltelefonide ekraanide peegeldumisvastased kaitsed aitavad vältida silmade ülekoormust. Nende kasutamine kontoris mitte üksnes ei tõsta sinu tööviljakust, vaid loob tervislikuma töökeskkonna kõikidele töötajatele.

Fonofoobia

Migreenihaigete jaoks võivad valjud helid olla äärmiselt piinarikkad. Need võivad koheselt vallandada migreenihoo ja kogu päeva ära rikkuda, eriti kui need tulevad ootamatult. Võimalusel püüa oma elu sättida nii, et sinu ümber ei oleks liiga palju müra.

Rahvarohked kohad – lennukid, ooteruumid ja restoranid – võivad olla äärmiselt lärmakad. Sellises olukorras on mõistlik investeerida müra summutavatesse kõrvatroppidesse. Hoia oma kotis, kontorilaual või autos alati käepärast kõrvatroppe, mida saad kasutada kohe, kui puutud ootamatult kokku valjude helidega – näiteks parajasti käimas olevate teetööde või ehitusega.

Võib-olla on mõistlik täielikult loobuda kontsertide külastamisest, kui kombinatsioon rahvamassidest ja valjust muusikast on sinu jaoks liig.

Lõhnad

Ilmselt oled olnud olukorras, kus sul tuleb kuhugi jõudmiseks kõndida läbi sigaretisuitsu pilve või oled ekselnud kaupluse parfümeeriaosakonnas. Seda tüüpi intensiivsed lõhnad võivad samuti kutsuda esile migreenihoo ja vahel on neid lausa võimatu vältida.

Ehkki me ei saa kontrollida kõiki keskkonnategureid ega ka seda, mida teised inimesed teevad, on võimalik leevendada nende tegurite mõju meie kehale. Näiteks kui su ees liiklev sõiduk matab sind heitgaaside pilve, võid sulgeda oma auto ventilatsiooniava takistamaks õhu sissevoolu väljast. Võid autosse paigaldada ka eeterlike õlide difuuseri, mis tagab sõidukis meeldivama aroomi ja keskkonna.

Vahel piisab ka paari eeterliku õli tilga sisse hingamisest taskurätilt või riidetükilt, kui sind ümbritsevad tugevad või ebameeldivad lõhnad, näiteks hoonetesse sisenedes, ooteruumides istudes või läbi ostukeskuse parfümeeriaosakonna liikudes. 

Kui sul on kolleege, kes kasutavad tugevalõhnalisi parfüüme, raseerimisjärgseid või kehaemulsioone, võid paluda neil seda kontoris mitte teha. Võid soovitada neile tugevatoimeliste toodete asemel looduslikumaid variante.

See on hea keskkonnale ja muudab kontori kõigi jaoks tervislikumaks. Mitte kellelegi ei meeldi sisse hingata ebameeldivaid lõhnu. Varu kontori lauasahtlisse või auto kindalaekasse mõned lõhnafiltriga maskid, kui sa just kategooriliselt nende kandmise vastu ei ole. Siis on need vajadusel käepärast võtta. 

Allodüünia

Pärast pikki aastaid migreeniga on minu peanahk muutunud puudutuse suhtes ülitundlikuks. Kohati näib mulle, et juuste omamine iseenesest on valus. Vähimgi puudutus peanaha piirkonnas võib mind panna sõna otseses mõttes valust väänlema.

Juuste kammimine, pesemine ja soengu tegemine on minu jaoks alati valulik protseduur. Ma ei saa küll oma üliaktiivseid närvilõpmeid välja lülitada, küll aga saan teha väikeseid muudatusi igapäevases juuksehooldusrutiinis.

Mind on õnnistatud paksu ja jonnakalt krussis juuksepahmakaga, mille kontrolli all hoidmine nõuab kannatust. Aja jooksul olen leiutanud viise nendega toimetulekuks. Pesupäevadel jagan oma juuksed nelja osasse ja pesen neid ükshaaval. Alati veendun, et iga osa saaks rohkelt palsamit, mis tagab juuste parema kammitavuse.

See tähendab vähem stressi minu juustele ja peanahale ning seega vähem valu. Samuti olen loobunud juuste liiga sagedasest pesemisest ja igapäevasest soenguga mässamisest.

Mõnede inimeste jaoks kaasneb allodüüniaga valulikkus kogu kehas. Sellises olukorras tuleks kanda võimalikult mugavaid rõivaid, mis on valmistatud pehmest ja looduslikust materjalist. Sünteetilised materjalid, vill ja velvet võivad nahka ärritada. Samuti tasub eelistada avaramaid rõivaid liibuvatele, et nahk saaks korralikult hingata ja puutuks kangaga vähem kokku.

Uneajaks vali pehme voodipesu, mis ärritab sind võimalikult vähe. Niisuta oma nahka. Lõhna- ja värvainevabad seebid ja emulsioonid annavad sileda ja pehme naha, vähendades erinevate tekstiilide põhjustatavat ärritust.

Migreeni ja sensoorse ülekoormusega toimetuleku kohta lisainfo saamiseks võta ühendust oma arsti või ravimeeskonnaga.

---

Allikad

Migreen: About Migraine (n.d.).  https://migraineresearchfoundation.org/about-migraine/migraine-facts/

Allodüünia: Allodynia: When touch hurts but it shouldn’t. (2016). https://americanmigrainefoundation.org/understanding-migraine/allodynia-when-touch-hurts-but-shouldnt/

FL-41 filtrid: Blackburn MK, et al. (2009). FL-41 tint improves blink frequency, light sensitivity, and functional limitations in patients with benign essential blepharospasm. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2701948/

Fotofoobia: Doran M. (2005).

Photophobia: Looking for causes and solutions. https://www.aao.org/eyenet/article/photophobia-looking-causes-solutions?novemberdecember-2005

Fonofoobia: Zamzil, A, et al. (2010). Phonophobia and Hyperacusis: Practical Points from a Case Report. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3216140/