Raviplaani täpne järgimine hoiab ära seisundi halvenemise

See oli 2008. aasta maikuus. Olin 28-aastane.

Mäletan, kuidas istusime koos vanematega neuroloogi kabinetis. Meie vestlus kulges umbes nii:

Neuroloog: “Lumbaarpunktsiooni ja MRT tulemused kinnitavad, et teil on hulgiskleroos (SM). See tähendab, et teie peaaju ja seljaaju närvid on kahjustatud. Sellepärast ongi teil tekkinud need sümptomid.”

Mina: “Oh. Kas see tähendab, et ma pean jäähokimängu lõpetama?”

Kui sain SM-i diagnoosi, ei olnud mu esimeseks mureks küsida raviplaani kohta. Ma ei küsinud, kui kaua mu sümptomid kestavad ja mida ma oma eluga peaksin ette võtma. Tahtsin vaid teada, kas tohin jääda aktiivseks.

Liikumisele on alati kuulunud suur osa mu elust. Olen alati olnud väga liikuva eluviisiga, alates juba väga õrnast east. Olen proovinud iga võimalikku spordiala. Ka mu pere on aktiivne. Mu isa, kes käib oma 70. aastaid, mängib siiani rahvusvahelist maahokit!

Õnneks ütles neuroloog mulle, et SM-i diagnoosi saamine ei tähenda, et peaksin hokimängust loobuma.

“Tegelikult,” ütles ta, “soovitan teil jätkata mängimist nii kaua kui võimalik.”

Vaat nii!

Jäähoki on raske spordiala. Sa pead olema füüsiliselt tugev, kiirejalgne ja piisavalt osav, et lendavate pallide eest kõrvale põigelda. See on olnud mu elu osaks alates sellest, kui jõudsin kätte võtta isa tehtud minihokikepi.

Kuigi tegelesin sel ajal paljude muude spordialadega, sai hokist mu tõeline kirg. See oli mu elu. Aastate jooksul mängisin kõrgel tasemel, alustades koolides ja jätkates ülikooliaastatel. Olin oma hokimeeskonnas nii asekapten kui ka kapten ning võitsin palju karikaid ja medaleid.

Nagu isa, mängisid hokit ka mu õed ja paljud teised meie laiendatud perekonna liikmed. Jäähoki on meil veres.

Kuid SM-i diagnoosi saamisele järgnenud aastatel olen pidanud kohanema, muganduma ja muutma viisi, kuidas aktiivsena püsida.

Kuidas säilitada aktiivsust SM-i korral

Endale sobivate kohanduste tegemine

Ma jätkasin hokimängu veel viis aastat pärast SM-i diagnoosi saamist.

Olin alati olnud ründaja, kuid SM-i väsimus hakkas mõjutama mu spurtimisvõimet. Liikusin järk-järgult kaitsepositsioonile, mis meeldis mulle isegi rohkem, kui oleksin arvanud!

Samuti kohandasin oma treeningukava. Varem treenisin kaks korda nädalas, kusjuures igal nädalavahetusel toimus kaks mängu. Nüüd vähendasin seda ühe mänguni nädalavahetusel. Nädala kestel leidsin teisi vähemintensiivseid viise, kuidas oma oskusi ja vormi hoida.

Alternatiivsed viisid aktiivsuse säilitamiseks SM-i korral

Kuna mu SM-haigus arenes edasi ja eelkõige muutus järjest suuremaks väsimus, siis teadsin, et pean leidma endale jäähoki asemel mingi muu harrastuse.

Vajasin midagi, mis ei vaja kiiret ringilippamist, eriti kui on tarvis kasutada kõndimise abivahendeid või ratastooli.

Avastasin tantsimise ja tegelen sellega tänaseni. Tantsimine on võimaldanud mul pärast jäähokist loobumist aktiivsena püsida. Tantsides saan liikuda oma tempos. Isegi kui mul on väsimuse tõttu halb päev, teen siiski nii palju kui suudan.

Samuti saan võtta tualetipause keset treeningut, kui mu põis mind alt tahab vedada. Hokimängu ajal seda teha ei saa!

Tantsida saab ka ratastoolis, nii et ma ei pea loobuma millestki, mis mulle meeldib, kui SM ühel päeval nii kaugele jõuab. See teadmine on muutnud mind tuleviku suhtes palju rahulikumaks.

Pinguta, aga jää realistiks

Oluline on seada endale eesmärke, aga ma hoian need realistlikena. Vastasel korral peaksin pidevalt pettuma ebaõnnestumiste tõttu.

Kui ma veel hokit mängisin, siis leppisin sellega, et on täiesti normaalne, kui ma ei saa terve mänguga hakkama. Panustasin väljakul alati 100 protsenti ja seega ei tundnud ennast halvasti, kui palusin end välja vahetada, sest olin jõudnud oma piirini.

Olen unistanud ka Londoni maratonist, aga tean, et nüüd ja minu võimete juures on see eesmärk saavutamatu. Selle asemel treenisin hoolega ja läbisin 20-kilomeetrise SM-organisatsiooni heategevusjalutuskäigu. Just sellised eesmärgid aitavad hoida motivatsiooni ja inspiratsiooni. Seades endale aga liiga kõrgeid eesmärke, võite kogeda pettumust ja kurvastust.

Ma tean paremini kui keegi teine, kuidas ma ennast tunnen, ning olen väga õnnelik, et saan jätkata nende eesmärkide seadmist iseendale.

Aktiivsuse säilitamine on vaimsele tervisele kasulik

Kui olen aktiivne, siis tunnen ennast oma elemendis. Adrenaliin ja endorfiinid mõjuvad mu vaimsele tervisele suurepäraselt.

Seetõttu on tähtis seada endale ka eesmärke, mis ei tundu tüütu tööna. Enne kui lõpetasin hokimängu, tundsin üha enam pettumust oma keha seatud piiride tõttu. Tahtsin jätkata mängimist tasemel, kus olin alati mänginud ning tundsin süüd, et vean oma meeskonnakaaslasi alt. Kuna mu reaktsioonivõime muutus aeglasemaks, siis suurenes ka vigastuste oht.

Nii raske kui see ka polnud, pidin kaaluma, kas mu seisund kunagi veel paraneb. Vastus oli ei, seega otsustasin lõpetada hokimängimise enne, kui hakkan vihkama seda, mis mulle varem kõige rohkem meeldis.

Õnneks jätkan aktiivset liikumist kõndides ja tantsides. Füüsiline koormus on meelele ja vaimule ning kogu kehale väga kasulik. SM-iga inimese jaoks on aktiivsus neuroprotektiivne, mis tähendab, et see kaitseb närvirakke kahjustuste eest. Liikumisest saadav impulss võib kesta mitu päeva.

Tugivõrgustiku kasulikkus

Tänu aktiivsele tegevusele siginevad sotsiaalsed kontaktid on hindamatud. SM-i ühingu uuringud näitavad, et üksindus võib saada osaks kolmele SM-iga inimesele viiest. Seetõttu on oluline teha midagi ära isolatsiooni vältimiseks.

Meeskonnasport on lihtne ja lõbus viis sõprade leidmiseks. Minu jäähokimeeskond oli pärast diagnoosi saamist uskumatult toetav.

Kuigi tegemist on pigem soolotegevusega, leidsin sõpru ka siis, kui alustasin tantsutundidega. Aktiivsena tegutsemine võib tähendada värskendavat vaheldust ning viia abivalmis tugivõrgustike tekkimiseni.

Kui oled SM-i haige, siis tähendab aktiivne tegutsemine palju enamat kui lihtsalt hea füüsilise tervise säilitamist. Tähtis on leiutada rohkesti erinevaid viise, kuidas liikuda, kui see on vähegi võimalik.

Tänapäeval on nii palju võimalusi liikumiseks ja spordiga tegelemiseks. Saate valida järgmiste võimaluste vahel:

• rühmatunnid
• meeskonnasport
• jõusaalid
• veebi- või netitunnid

Ma ei usu, kui inimesed ütlevad, et neile ei meeldi trenni teha. Ma arvan, et nad pole lihtsalt veel leidnud endale sobivat tegevust. Võimalusi on lõpmatult palju ja igaüks saab liikuda, olenemata vanusest, füüsilistest võimetest või füüsilisest vormist.

 

NPS-EE-NP-00092