6 nõuannet vaimse tervise ja migreeniga toimetulekuks ülemaailmse kriisi ajal

Kogu maailm on praegu muutumises. Ülemaailmne pandeemia mõjutab meie kõigi igapäevast elu. Meie tööelu ja vaba aeg, meie sõbrad – kõik on viiruse tõttu saanud kannatada. Ja see on veel hea stsenaarium.

Kui aga nii hästi ei lähe ja meidki tabab see viirus, võib see väga tõsiselt ohustada meie elu. See teadmine on väga suurel määral mõjutanud minu vaimset tervist ning tuleb tunnistada, et nii mõnelgi korral on mul olnud raske sellega leppida. Mul on keeruline mõista ainuüksi sedagi, mis igapäevaselt ümberringi toimub.

Kuna töötan medõena, tähendab see minu jaoks lisastressi eesliinil koroonaviirusega nakatunute eest hoolitsemisel. See omakorda mõjutab väga tugevalt minu migreeni. Nendel päevadel, mil kogen rohkem stressi (olgem ausad, viimasel ajal juhtub seda iga päev), on mul kõigele lisaks ka rohkem raskeid migreenihoogusid.

Ma ei usu, et viirus lähiajal kuhugi kaob. Tõenäoliselt peame sellega tegelema veel mitmeid kuid. Seetõttu olen pidanud leidma uusi meetodeid, kuidas stressiga toime tulla, et üldse hommikust õhtuni vastu pidada nii, et suudaksin käia tööl ning ennast ja oma peret toetada. Usun, et sellisel ebakindlal ajal nagu praegu on eriti oluline stressi suhtes tähelepanelik olla, mistõttu toon välja mõned nipid, mis on mind ennast aidanud ja loodetavasti aitavad ka teisi.

Räägi, räägi, räägi

Minu jaoks on kõige olulisem rääkimine. Olen kindlasti rääkija tüüpi ning asjade endale hoidmine on minu jaoks raske. Usun, et oma tunnete väljendamine on väga oluline, eriti praegusel ajal. Ükskõik, kas teed seda näost näkku nendega, kellega koos eneseisolatsioonis oled, telefoni teel või virtuaalselt läbi Facetime’i, aga teiste inimestega suhtlemine on ülioluline.

Sotsiaalne distantseerumine ja liikumiskeeld tekitavad paljudele inimestele, sealhulgas ka mulle endale lisastressi, kuna meil ei ole enam võimalik saada oma lähedastega kokku. Näiteks ei saa ma praegu koroonaviiruse tõttu külastada oma vanemaid, kuna nad on mõlemad üle 70 aasta vanad ja mu isa kuulub oma tervise tõttu riskirühma. See on minu jaoks olnud väga raske, aga olen nüüd juba vilunud helistaja ja hoian nendega regulaarselt ühendust. Neile pole kunagi varem keegi nii tihti helistanud ja neile see meeldib. Lisaks olen saatnud neile videoid oma poegadest, seega saavad nad neid virtuaalselt ikkagi näha.

Ka oma abikaasaga asjadest rääkimine aitab väga hästi mingeid muresid leevendada, tänu millele ma ei koorma end kõigega, mis ümberringi toimub, liigselt üle.

Lülita uudiste ja sotsiaalmeedia teavitused välja

Teine asi, mida ma soovitan, on panna kinni oma uudiste ja sotsiaalmeedia rakendused. Veetsin hiljuti terve nädalavahetuse, uurides ennastunustavalt kõikvõimalikku infot, mida need rakendused mulle ette söötsid. Ma justkui uppusin sellesse uudistevoogu, millest suurem osa hiljem ebatõeseks osutus, aga mis tekitas minus täielikku kurnatust ja ärevust.

Sel hetkel otsustasin kiusatuste vältimiseks nii Facebook’i kui ka Twitteri rakendused oma telefonist kustutada. Uudiseid küll jälgin edasi, aga püüan hankida informatsiooni üksnes usaldusväärsetest allikatest. Ma arvan, et meie eludes on juba piisavalt palju stressi ja seda pole vaja pidevalt libauudistega võimendada.

Hoia oma arstidega ühendust

Veel ühe asjana rääkisin oma migreeniarstiga ja andsin talle teada, kuidas mul läheb. Ta andis mulle lisaretsepti juhuks, kui mul ei ole võimalik viiruse tõttu tema plaanilisele vastuvõtule minna, kuna ka teda võidakse igal hetkel eesliinile kutsuda. Ta andis mulle kasulikku infot ka selle kohta, kuidas mu ravimid võiksid minu võimaliku koroonaviirusesse nakatumise korral toimida. Olin juba enne seda lugenud mõningaid artikleid teatud medikamentide kohta ja see oli tekitanud minus ärevust. Õnneks suutis mu arst mind maha rahustada, kuna teadsin, et võisin tema kui spetsialisti kogemust usaldada.

Mind rahustab ka teadmine, et mul on nüüd piisavalt migreeniravimeid, mis mind selle kriisi ajal toetavad. (NB! Ühest lisaretseptist piisab südamerahu tagamiseks täiesti. Palun mõtle ka teistele ja ära kuhja ravimeid liiga palju kokku).

Tegele teadveloleku ja lõõgastumise oskuste arendamisega

Lisaks soovitan võimalusel katsetada selliseid tehnikaid nagu meditatsioon ja lõõgastumine. Aastaid tagasi läbisin ma teadveloleku (mindfulness) kursuse, kuna mul oli sel ajal eriti stressirohke periood ja see aitas mind väga. Viimastel aastatel pole mul olnud mahti meditatsiooniga tegeleda, seega otsisin välja oma vanad brošüürid ja CD-plaadid ja kuulasin möödunud nädalavahetusel neid. Mulle piisas täiesti ühest tunnist endale võetud ajast ja enesesse vaatamisest. Püüan seda edaspidi teha vähemalt kolmel korral nädalas, nii et stressirohkel ajal oleks mul piisavalt vahendeid, kuidas sellega toime tulla.

Kui võimalik, mine välja jalutama

Olen avastanud, et ka jalutamine aitab, mistõttu olen üritanud võimalusel ikka välja minna. Lastega ja eneseisolatsioonis olles võib see olla paras väljakutse, aga kui vähegi võimalik, siis minu hinnangul teevad värske õhk ja jalutamine head. Kui reeglid ei luba sul oma majast kaugemale minna, jaluta kas või aias või istu lahtise akna all. Ka sellest on abi.

Olen oma jalutuskäikude ajal hakanud kuulama ka suurepäraseid vaimsest tervisest rääkivaid taskuhäälinguid ja tuleb tunnistada, et koju naastes olen tundnud end taas värske ja energilisena. On olemas hulgaliselt väga häid taskuhäälinguid. Seega kui vajad tunnikest eneseabi või lihtsalt midagi lõbusat, et naerda, leiad kindlasti midagi, mis just sulle sobib.

Pea päevikut

Olen alati pidanud päevikut ja kirjutanud oma kogemusest migreeniga. Viimasel ajal olen seda teinud rohkem kui kunagi varem. See mõjub mulle terapeutiliselt, kuna pärast oma mõtete ja emotsioonide paberile panemist tunnen, nagu oleksin koormast vabanenud. Kirjutan tavaliselt iseendale ja teistega ma kirjapandut ei jaga, aga juba ainuüksi mõtete endast välja kirjutamine aitab.

Viimane mõte

Ma ei tea, mida tulevik toob. Keegi meist ei tea seda. Oleme läbimas kõige kohutavamat tervisekriisi, mida keegi meist on kunagi kogenud, ja karta on, et peame selle tagajärgedega tegelema veel pikka aega. Seega usun, et enda heaolu eest hoolitsemine on olulisem kui kunagi varem.

Ütlen oma kolleegidele sageli, et me ei saa hoolitseda teiste eest, kui me ise endast ei hooli.

Muidugi tean, et on olemas terve hulk erinevaid tehnikaid ja strateegiaid, kuidas enda eest hoolitseda; siin olen välja toonud lihtsalt need, mis mind isiklikult on aidanud. Kavatsen neile toetuda ka edaspidi ja ka siis, kui mu migreenihood sagenevad. Ma loodan, et need aitavad ka sind. Olge hoitud.

NPS-EE-NP-00019 Veebruari 2021