4 soovitust suhete korraldamiseks pärast vähidiagno

Pole mingi saladus, et vähk muudab kõike.

See muudab teie suhet oma kehaga.

See muudab teie lähenemisnurka oma elustiilile.

See mõjutab teie vaimset tervist.

See meenutab teile, et olete surelik.

See mõjutab teie tööd.

Kuid on üks asi, mida see mõjutab kõige dramaatilisemal viisil – nimelt meie suhted teiste inimestega. Vähk võib suhteid luua või purustada – olgu tegemist sõprade, perekonna või partneritega.

Me loodame ikka, et meie suhted on tugevad ja peavad vastu ka eluohtliku diagnoosiga seotud pingetele. Muidugi on on teie jaoks olemas sõbrad! Ilmselge, et partner jääb sinuga. Teie perekond on kindlasti toeks?

Kuid tegelikkus ei pruugi olla nii ühene.

Tegelikult, nagu näitab uuring, mis viidi läbi vähipatsientide sotsiaalvõrgustiku rakenduses War on Cancer, oli 65% vastanutest kogenud, kuidas sõbrad ja sugulased pärast diagnoosi saamist nende elust kadusid või suhtlemise lõpetasid.

Mida te saate teha, et teie suhted säiliksid

Veidi aega tagasi korraldasin ma vähi ja sõpruse teemal paneelkohtumise (Zoomi vahendusel, sest #sotsiaalnedistantseerumine), et arutleda mõnede suuremate probleemide üle, mis selles valdkonnas tekivad. Rääkisime kõigest, alates sõpradest, kes suhtlemise täielikult lõpetavad kuni sõpradeni, kes kõigi teie probleemide lahenduseks soovitavad teile kurkumi ja joogat.

See pani mind mõtlema, mida soovitada värske diagnoosiga patsiendile ja tema lähedastele, et võimalikult paremini säilitada oma suhteid (eriti sõprust) ajal, mil need on määrava tähtsusega. Järgnevalt annan mõned soovitused, mis põhinevad mu enda vähiteekonnal:

1) Olge oma tunnetest rääkides aus

Mõlema osapoole jaoks on kõige olulisem omavaheline suhtlemine. Patsient peab rääkima oma sõpradele ja lähedastele sellest, mida ta soovib ja vajab. Samuti on tähtis meeles pidada, et need võivad päevast päeva muutuda ning pidada meeles, et see on normaalne.

Vähiravi kogemus on traumaatiline ja iga vähipatsient, keda ma tunnen (ja neid on tänaseks palju!), on öelnud, et see, mida nad vajasid ravi ajal, muutus päevast päeva. Ühel päeval naersid nad nalja üle, mis oli neid nutma pannud vaid kaks päeva varem.

Oma lähedastega tuleb lihtsalt ausalt rääkida sellest, kuidas sa end tunned, ja ütelda neile selgelt välja, mida sa neilt ootad. Kui nad soovitavad, et lehtkapsas ja jooga võiksid aidata kemoteraapia kõrvaltoimete vastu, kuigi isegi mõte balasana-asendist tekitab hetkel iiveldust, siis täpselt sedasi tuleb neile ka öelda.

2) Rääkige inimestega, kes sellest aru saavad

Samuti on tohutult abiks leida inimesi, kes on teiega sarnases olukorras. Vastastikune tugi on ideaalne vastumürk isoleeritusele, mis mõnikord võib vähidiagnoosiga kaasas käia, eriti kui te olete veel nooremas eas.

Võib olla üsna võõrastav kogemus istuda samas ruumis teiste inimestega ja avastada, et oled neist kõigist vähemalt 15 aastat noorem. Rääkimine inimestega, kes tõeliselt mõistavad, mida sa koged, võib oluliselt vähendada üksildust ja pakkuda tõeliselt väärtuslikku lohutust. Selle hõlbustamiseks on loodud palju organisatsioone, kes tegelevad kas üldiste vähiga seotud probleemide või teie vähitüübile või vanuserühmale spetsiifiliste probleemide lahendamisega.

3) Ärge kartke öelda või teha midagi valesti

Kui olete vähidiagnoosi saanud inimese sõber, siis pidage meeles, et kõige olulisem on andestamine. Pidage kindlasti meeles, et võite mõnikord eksida. Võib juhtuda, et su sõber saab sellest üle, aga iseendale tehtud vigade eest ja teistele vale käitumise eest andestamine on ainus viis, kuidas toime tulla sellega, kui armastad kedagi, kellel on diagnoositud vähk.

Üks mõte, mis minu korraldatud paneelil kõlama jäi, oli see, et parem on midagi proovida ja võibolla veidi äparduda, kui üldse mitte proovida ja kaduda maa pealt, ehk teisisõnu: parem öelda midagi valesti kui üldse mitte midagi.

Samuti on oluline võtta endale aega, et mõista teise inimese meeleseisundit ja tundeid ning aru saada, mida teie sõber teile tegelikult proovis öelda, kuigi ta ei ole seda päris selgelt väljendanud.

Mõnikord võib olla kasu ka vastutuse enda kanda võtmisest. Eriti diagnoosi esimestel päevadel on teie lähedane nii heitunud, et tal on raskusi isegi oma nime meeles pidamisega, rääkimata sellest, et paljud igapäevased toimetused on häiritud. Seega, kui saate talle toitu viia, läbi hüpata, et nõud ära pesta, korraldada midagi neil päevadel, kui nad ennast hästi tunnevad või teha teadlik otsus saata neile iga päev tekstisõnumeid, et vestelda millestki muust kui vähist, parandab see tohutult nende üldist heaolu.

Suhetes orienteerumine on raske parimatelgi aegadel, rääkimata sellest, kui lisandub eluohtlik haigus. Kui olin haige aastatel 2015 ja 2016, siis hindasin ma kõige kõrgemalt neid sõpru, kes tulid minu jaoks ikka ja jälle kohale ja andsid endast parima, nagu oskasid.

Minu jaoks tähendas palju ka see, kui inimesed said mõnikord millestki valesti aru, ütlesid valesid asju või tundsid ennast selles olukorras ebamugavalt omaenda probleemide tõttu ja tunnistasid seda.

4) Tegelikult tuleb lihtsalt lahke olla

Alati, kui mõtlen vähile ja inimsuhetele, pean märkima, et mul ei olnud tookord aimugi, kuidas selle järsku muutunud olukorraga toime tulla. Seega, kuidas saab eeldada, et keegi teine oskaks siin nõu anda? Me kõik õppisime asja käigus, nii et minu jaoks (ja see ongi tihti nii) oli vältimatu näidata üles kaastunnet nii iseenda kui ka teiste suhtes.

Kaastunne on see, mis määrab, kas suhe jääb vähist olenemata kestma või mitte. Seega, kui teie elus saabub hetk, kus teie lähedane inimene jäi haigeks või saate ise ravi, siis jääge alati teiste suhtes lahkeks.

NPS-EE-NP-00099